UUDISED

2023. aasta Ariadne Lõnga number on ilmunud
15.11.2023

Tutvu numbriga siin.

Ilmunud on 2022. aasta Ariadne Lõnga number
28.12.2022

Ajakirja Ariadne Lõng äsja ilmunud number sisaldab artikleid järgmistel teemadel: Eesti naisarhitektide töökogemused ja suhestumine feminismiga (Ingrid Ruudi), Eesti radikaalparempoolsete naispoliitikute diskursused (Pille Ubakivi-Hadachi), soostereotüübid Mehis Heinsaare novellis “Ilus Armin” (Piret Põldver) ning naised ja taimedeks muundumine Margaret Atwoodi ja Anne Richteri kirjandusteostes (Sveta Grigorjeva). Uuest numbrist leiab ka Elo-Hanna Seljamaa arvustuse Rebeka Põldsami, Vahur Aabramsi ja Andreas Kalkuni kogumikule “Kalevi alt välja: LBGT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist” (2022). Eessõnas tutvustavad Ariadne Lõnga uued toimetajad ajakirja uues numbris käsitletavaid teemasid ning mõtisklevad ajakirja edasiste arengusuundade üle. Tutvu uue numbri artiklitega siin.

Uuenenud Ariadne Lõng ootab kaastöid!

Eesti ainuke eelretsenseeritav soouuringute ajakiri Ariadne Lõng (ETISe klassifikaator 1.2) alustab sel aastal uue tegevtoimetusega. Toimetajateks on Raili Marling (raili.marling@ut.ee), Kadri Aavik (kadria@tlu.ee), Eret Talviste (eret.talviste@ut.ee), Birgit Poopuu (birgit.poopuu@tlu.ee) ja Rebeka Põldsam (rebeka.poldsam@ut.ee). 

Ootame 2022. aasta detsembris ilmuvaks järgmiseks numbriks kaastöid kõigist teadusdistsipliinidest, mis tõukuvad feministlikest teooriatest või soouurimuslikest vaatenurkadest. Eriti  teretulnud on erinevaid feministlikke, kvääri, kolonialismikriitilisi, kriitilise rassi teooriaid põimivad lähenemised ja probleemipüstitused.

Ootame teese 30. augustiks.  Teesid (kuni 300 sõna) võib saata ükskõik millisele toimetajale. Tervikartiklite (5000–8000 sõna, koos viidetega) esitamise tähtaeg on 27. september.

ARIADNE LÕNGAST

Ariadne Lõng on esimene ja ainuke eestikeelne soouuringute ajakiri, mis asutati aastal 2000. Ajakirja annab välja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT). Ariadne Lõng avaldab artikleid kõigist teadusdistsipliinidest, mis tõukuvad feministlikest teooriatest või soouurimuslikest vaatenurkadest.

Ariadne Lõnga saab laenutada või kohapeal lugeda ENUTi raamatukogus aadressil Narva mnt 25 – 510 ning teistest Eesti raamatukogudest (vt ester.ee, lugeja.ee). Alati on võimalik kõiki ajakirja numbreid osta ENUTist.  

Katkend esimese ajakirjanumbri eessõnast

Eda Sepp ja Suzanne Lie

Ajakirjale on nime Ariadne Lõng andnud lugu kreeka mütoloogiast. Ariadne oli kuningas Minose ja kuninganna Pasiphae tütar, kes oli armunud Theseusesse, ning kui viimane pidi minema labürinti Minotaurust tapma, andis Ariadne talle lõngakera, et ta selle abil labürindist tagasitee leiaks. Ajakirja toimetus on valinud Ariadne lõnga sümboliseerima uue demokraatliku mõtlemise ja sugupoolte võrdsuse teejuhist – ilma võrdsuseta ei saa olla demokraatiat, mis hõlmab nii naisi kui mehi. Eesti rahvatraditsioonis ja eriti naiste-traditsioonis on lõngal olnud tähtis roll; sellega tahame viidata ajakirja suunale mõtestada lahti omamaised probleemid.