Ariadne Lõng 2016 (pdf) (2,8 mb)

Tiiu Kuurme on lõpetanud Tartu Ülikoolis eesti filoloogia ajakirjanduse eriharu. Doktoritöö hariduse ja kasvatuse ideestiku ning õpilaste koolikogemuste seostest kaitses ta 2004. aastal Oulu Ülikoolis. Tallinna Ülikoolis (õigemini
selle eelkäijas Tallinna Pedagoogilises Instituudis) on ta töötanud teaduri ja lektorina alates 1990. aastast. Kasvatusteaduse dotsendi ametikohale valiti ta 2004. aastal.
Soo sotsiaalne grammatika ja kooliõpilase roll

Merlin Kirikal on Tallinna Ülikooli kultuuriuuringute doktorant. Ta kirjutab doktoritööd, mis keskendub modernsusele, „uuele naisele“ ja kehale Johannes Semperi proosas. Ühtlasi on ta avaldanud hulgaliselt kirjandusarvustusi ajalehes Sirp ning kirjutanud ka ilukirjanduslikku
proosat.
„Uus naine“ Johannes Semperi romaanis „Armukadedus“ (1934).

Riina Roasto lõpetas cum laude Tartu Ülikooli magistrantuuri hispaania filoloogia erialal ning töötab nüüd eesti keele ja kultuuri lektorina Lvivi Ivan Franko nimelises ülikoolis Ukrainas. Peale keeleõpetamise tegeleb ta ka tõlkimisega, olles avaldanud eesti keeles mitmeid ilukirjanduslikke tõlkeid hispaania ja portugali keelest.
Nätakas matšomehele. Mehed ja naised Maarja Kangro novellikogumikus „Hüppa tulle“.

Kadri Aavik on sotsioloog ja sotsioloogia lektor Tallinna Ülikoolis. Tema akadeemiline uurimistöö jääb peamiselt soosotsioloogia ja soouuringute valdkonda. Ta kasutab ja edendab kvalitatiivseid ja intersektsionaalseid uurimismeetodeid. Hiljuti on Kadri uurimishuvide hulka lisandunud kriitilised loomauuringud ja kriitilised ülikooliuuringud, millele ta läheneb feministlikust perspektiivist.
Vaidlustades seksismi, toetades spetsietsismi: Eesti feministide arvamusi loomaõiguslusest ja selle seostest feminismiga läbi veganfeministliku perspektiivi.

Mare Ainsaar (PhD) töötab alates 1993. aastast Tartu Ülikoolis teaduri, vanemteaduri ja lektorina ning on olnud kolme rahvastikuministri nõunik Eestis. Doktorikraadi kaitses 2004. aastal Soomes Turu Ülikoolis sotsiaalpoliitika instituudis. On alates aastast 2003 Euroopa sotsiaaluuringu koordinaator Eestis. Peamised uurimisteemad on inimese demograafiline käitumine ja perepoliitika.
Ave Roots on Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur. Ta kaitses doktorikraadi 2013. aastal Tartu Ülikoolis sotsioloogia erialal. Tema peamised uurimisteemad on stratifikatsioon ja ebavõrdsus, eriti sotsiaal-majanduslikel näitajatel põhinev ebavõrdsus tervisenäitajates ja ligipääsus tervishoiusüsteemile ning sooline ebavõrdsus tööturul.
Marek Sammul (PhD) on ökoloog, kes töötas pikka aega Zooloogia ja Botaanika Instituudis ja hiljem Eesti Maaülikoolis laborandi, teaduri ja vanemteadurina. Artikli kirjutamise ja Eesti meeste uuringu valmimise ajal töötas ta analüütikuna Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses RAKE, kus ta spetsialiseerus säästva arengu ja võrdõiguslikkusega seotud küsimustele. Alates 2016. aastast töötab ta Tartu Ülikooli personaliarenduskeskuse
juhina.
Kati Orru on töötanud alates 2006. aastast Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis teaduri ja sotsioloogina. Ta on kaitsnud doktorikraadi riskihalduses 2012. aastal King’s College’is Londonis. Aastatel 2016–2017 teeb Kadri järeldoktori uurimust Umea Ülikooli psühholoogiaosakonnas. Tema põhiliseks uurimishuviks on sotsiaalse ja füüsilise keskkonna seosed inimese heaoluga ja selle mõjutamise võimalused.
Töökoha mõju Eesti meeste lapsesaamisplaanidele.

Kadri Soo on lektor Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis. Tema peamine uurimisteema on vägivald inimsuhetes. Ta on osalenud mitmetes kohalikes ja rahvusvahelistes uurimisprojektides, mis on keskendunud soolisele vägivallale, laste väärkohtlemisele, vanemlusele, seksuaal- ja riskikäitumisele ning laste ja perede heaolu temaatikale. Projektides ja publikatsioonides on ta käsitlenud selliseid teemasid nagu soorollid, mehelikkus, sooline ebavõrdsus, tööja pereelu ühitamine, perepoliitika ning tööalane ärakasutamine.
Eesti meeste vägivald kooselupartneri vastu.

Mary Wollstonecraft
Naise õiguste õigustus.

Raili Marling
Naiste õigused valgustusajastu ühiskondlikus debatis.

Olympe de Gouges
Naiste õigused

Tiina Veikat on lõpetanud 2011. aastal Tallinna Ülikoolis romanistika eriala, jätkates õpinguid magistrantuuris (2011–2014). 2009–2010 õppis ta Prantsusmaal Toursi Ülikoolis, 2013–2014 täiendas end Paul-Valéry Montpellieri 3. Ülikooli magistrantuuris, keskendudes võrdlevale ja prantsuse kirjandusele. 2015–2016 õppis ta Eesti Diplomaatide Koolis rahvusvahelisi suhteid ja diplomaatiat. Tiina olulisimad uurimisteemad on feministliku mõtte ajalugu ja areng, prantsuse feminism ning fragmentkirjandus. Naisautoritest köidavad teda ajalooliste klassikute kõrval prantslannad Hélène Cixous ja Luce Irigaray.
Prantsuse revolutsiooni küüsis – feminismi õitseng ja häving. Olympe de Gouges’i (1748–1893) näide – poliitilise feminismi häälekandja.